Tere tulemast korteriühistute haldamise lehele yhekatuseall.ee Kontakt
yhekatuseall.ee logo Logi sisse

Väikesed näited sellest, kuhu me oleme jõudnud ja milline programm välja näeb. Iluravi jõuab talle hiljem alati teha.

Mõned näited:

Korteriomaniku pealeht
Halduri pealeht
Juhatuse liikme pealeht
Raamatupidaja pealeht

Korteriomanikule on lisaks arvutist vaadatavale lehele veel mobiiliga näitude esitamise lehekülg.

Haldurile on põhjalikum mobiiliga kasutatav leht, korterite kontaktid, üldnäitude sisestamine, uued ja nähtud avariiteated, arvestite vahetamise programmijupp, et arvesti vahetamisel raamatupidamise arvestus sassi ei läheks.
Kui haldur paneb teadetetahvlile teate, siis saadetakse teade korteriomanike meiliaadressile - teade võib olla kiireloomuline ja vajada kohest reageerimist või vähemalt kohest teadmist.
Halduril on kasutada plaaniline hooldus - ühe hoolduse teostamisel tekib kohe järgmine hooldus, koos vajalike materjalide nimekirjaga ja näiteks 180 päeva pärast, kui haldur on nii otsustanud. 30 päeva varem hakkab plaaniline hooldus end meelde tuletama, et haldur end juba ette häälestada saaks - see töö tuleb ära teha.
Sama asi on lepingutega - kehtivad lepingud saab programmi panna koos meeldetuletusega, millal leping lõppeb. Õigel hetkel annab programm märku, et oleks vaja uus leping sõlmida või vana pikendada.

Raamatupidaja jaoks on enam-vähem kõik olemas, mõne aruande kirjutab vastavalt vajadusele juurde. Bilanss ja kasumiaruanne on olemas, samuti käibeandmik ja kontode nimekiri. Osutarved ja ostukanded olemas, kulude jagamisel tekkinud müügiarveid saab hetkel vaid vaadata, muutmise jaoks on vaja veel välja mõelda, mida ja kuidas ta olemasolevaid ja kinnitatud esitatud näitusid muuta tohib. Swedbank ja SEB Pank .csv import töötab. Korterid, kes tasuvad ülekandega ja panevad ka korteri viitenumbri viitenumbri lahtrisse, kantakse programmi raamatupidajalt midagi juurde küsimata. Selgituste lahtri järgi üritab ta küll kortereid siduda, kuid lõplik sõna jääb raamatupidajale. Et selgituse lahtrisse kirjutatakse igasuguseid asju, siis selleks saab raamatupidaja sisestada hulga hellitusnimesid, mille järelt otsitakse korteri numbrit - väga mugav. Ja kui selle järgi ka veel aru ei saa, millise korteri arvet maksti, siis otsitakse maksja isikukoodi järgi, kas majas on omanik või omaniku esindaja, kelle isikukood sobib maksja isikukoodiga. See on aidanud siduda ka selliseid raha laekumisi, mille selgituses pole miskit, mis viitaks korteri numbrile või korteri omanikule. Kui ostja iban ja ostuarve on sisestatud, siis seob programm panga ostuarvega ära ehk arvele pannakse maksmine külge. Pangalaenu maksed ja maksekorralduste teenustasud leiavad ka ise tee pangaväljavõttest õigete raamatupidamise kontodeni, neid eraldi sisestama ei pea. Samuti kaardi- ja konto hooldustasud. Seadetes tuleb lihtsalt määrata, millistele kontodele need kanda tuleb.

Kulude jagamine arveteks on tehtud niipalju automaatseks, et kuna programm selleks hetkeks teab soojuskulusid megavattides ja eurodes, siis vee soojendamise hinna arvutab ta sealt ise. Sooja üldkuludest võtab programm kõigepealt maha vee soojendamise kulu, siis tsirkulatsioonikulu ja mis järgi jääb, arvestab küttekuludeks. Umbes sama teeb ta külma veega - teades vee kulu m3 ja eurodes, arvestab vee hinna. Arvestab, palju sooja ja külma vett kulus, ja kui vesi kokku ei lähe, siis veelekke nime all makstakse inimestele kas osa raha tagasi või küsitakse juurde. Üldelektri juures on raamatupidaja roll suurem. Kindlasti peab raamatupidaja arvutama ostuarve järgi elektri hinna. Programm näitab, palju korteriomanikud elektri eest kokku maksid, palju oli ampritasu. Raamatupidaja peab nüüd vaatama, kas reaalne elektriarve oli suurem, kui korteriomanike poolt tasutav summa, kas raamatupidamises elektri konto peal on ettemaks ja kas on vajadus üldelektri eest raha küsida või mitte. Suvel toodavad päikesepaneelid nii palju rohkem, et jääb mitmeks sügiskuuks ettemaksuks. Aga on võimalus muuta ka elekter täiesti automaatseks - suvel kui päikesepaneelid töödavad, makstakse raha tagasi, talvel kui ei tooda, küsitakse üldelektri raha juurde - seda saab muuta täiesti automaatseks. Teenuste jagamise arveread on kõik seotud otse raamatupidamise kontodega ja eraldi lisatööd kusagil tegema ei pea. Iga müügirea taga on valem, mida saab vastavalt vajadusele muuta, samuti raamatupidamise konto, kuhu küsitav raha läheb. Valemeid saab alati juurde teha kui vajadus tekib. Igast kulude jagamisest tekib arhiivi see pilt, mida raamatupidaja nägi hetkel, kui kulusid jagati ja ta lõpuks Kinnita nuppu vajutas. Seda näevad raamatupidaja, haldur, juhatuse liikmed. Miks mitte edaspidi ka elanikud - täpne retsept sellest, kuidas arve sündis: algandmed haldurilt ja raamatupidajalt, elanike teatatud andmed ja mida raamatupidaja ja programm otsustasid nende andmetega teha.

Revidendile on momendil väga vähe mõeldud, aga selle saab väga kiiresti tehtud, kui keegi kaasa aitab. Paika tuleb loksutada, mida revident näha tohib ja mida ei tohi.

Juhatus: Esile toomist vääriks ehk majaplaan. Korterid ekraanil on nagu nad majas paiknevad. Kui korterinumber on seal roosal või punasel taustal, näitab see suuremat võlasummat kui 200 eur või 400 eur. Üks pilguheit majaplaanile ja selge, kes on võlgu ja kui palju. Hiirega korteri numbrile minnes näitab kontaktandmeid, sisemärkusi, võlasummat, kui summa on suurem. Ja siis juhatuse koosolek ning üldkoosolek - kui arvuti kaasas, paned kõik järjes kirja ja protokoll ka ühtlasi valmis - kes kohal oli, mitu % maksimaalsest, kes kuidas hääletas. Üldkoosolekul hääletades tavaliselt on 1 korter 1 hääl, kui korter jaguneb mitme vahel, läheb asi keerulisemaks. Kui laenuvõtmist arutatakse, peab ruutmeetrite järgi maja enamus laenuvõtmise poolt olema. Programm arvutab selleks nii häälte arvu % kui ka ruutmeetrite % - kes poolt, kes erapooletu, kes vastu oli. Nii saab kohe näha, kas ja palju ruutmeetreid või hääletajaid puudu on, mitte ei selgu see pärast panga kontoris.

Tänaseks kõik, 12 veebruar 2019, Olle

Tagasi